Fenno-Ugria Noorte liige Anti tegi Tartu peal ühe erilise eesmärgiga tiiru.
Vaadates eesti murrete kaarti, pole kahtlustki, et Eesti suuruselt teine linn Tartu jääb lõunamurrete alale. Tõsi, ta ei laiu mitte keset mulgi-tartu-võro-seto „keelemassiivi”, vaid on sätitud otsekui häbenedes tartu murde põhjapiirile, ent lõunaeestlased on temas vähemalt viimased kaheksasada aastat ikka näinud tõelist metropoli, mis tõmmanud endasse nii jõukust kui tarkust ning koos nendega ka ümberkaudset rahvast.
Lõunaeesti ehk tartu kirjakeel, mida 17.–19. sajandil kasutati kirjasõnas tolle aja mõistes suhteliselt palju, taandus põhjaeesti keelevariandi ees 19.–20. sajandi vahetuseks, kuid külades kõneldi kohalikku pruuki ikka omasoodu edasi, nii et kõik murded – mulgi, tartu, võro ja seto – on jõudnud elavana meie aastatuhandesse välja. Kas ka igal juhul elujõulisena, on iseküsimus. Võro ja seto keel erinevad tänapäevasest eesti kirjakeelest kõige rohkem ning kindlasti suuresti tänu entusiastide püsivale tööle on nad kõikidest lõunaeesti keelekujudest kõige eneseteadlikumad ja kindlama tulevikuga. Mulgi keel on neist tagapool, kuid temagi puhul on olemas ring inimesi, kes püüavad seda rohkem laiemasse kasutusse tuua. Kõige tagasihoidlikum on hetkel tartu murde/keele olukord, kuid just sellest võeti varauusajal kõige enam eeskuju lõunaeesti kirjakeele loomisel.
Meid aga hakkas huvitama just see, kas ja kuidas paistab lõunaeesti keel välja tänapäeva Tartu linnapildis. Ega seda muidugi teab mis palju ole, näiteks kas või võrdluses Võruga, kus ka paljud äride sildid ja reklaamid võrokeelsed. Aga midagi leiab ometi Tartustki. Käisime lahtiste silmade ja kaameraga mööda linna ringi ning leidsime üsna eripalgelisi tekste enam kui 200 aastast, alates vaimsetest mõtisklustest kuni spontaansete mõtteavaldusteni.
Esimese keelenäite leidsime ühest kodust (nii et seda paraku igaüks näha ei saa). Korteriuksest sisenejaid juhatab praktilise loomuga teade kingad vaibale jätma. Tõenäoliselt on tekst mulgi keeles, mis on Tartus päris haruldane leid.
Vallikraavi tänava ilusas pargis asub küllap vanim avalik tartukeelne tekst Tartu linnas (ja ilmselt kogu maailmas). Ülikooli peahoone ehitamisel vanale Maarja kalmistule kaevati välja mitu koormatäit inimluid, mis sängitati 1806. aastal Toome vallikraavi. Ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause kavandas sinna punastest tellistest mälestussamba, mida tuntakse Rahvaste monumendina. Selle neljal küljel selgitavad vaskplaadid neljas keeles – tartu, saksa, vene ja ladina – , kelle mälestuseks on monument püstitatud.
“Siin hengawa mitme maije rahwa luid. Tarto liin matt neid omma Maria kirriko man XIII:nest saast XVIII saa aastade sadik. Neide hawwade pääl ehhit Alexander selle wastse tarkusse templi. Sedda kottust anti neil lujedel hengamisses MDCCCVI:mal aastal iani kuul…”
Edasi liigume üle Toomemäe alla linna. Tudengite ja muu lõbusa rahva seas armastatud lokaali Zavood seinalt võib leida lause, mille teine pool hoiatab võro või seto keeles, mis juhtub sellega, kes palju suud pruugib.
Võru thrash metal bänd Tankist ei häbene kuulutada, et on teinud kõgõ rassõmpa variandi Aapo Ilvese laulust “Kon kuradi kotsil ma elä?” Võru kultuurihoovused on võtnud Emajõelinna oma haardesse.
Emajõe teisel kaldal jõuame Raadi kalmistu juurde. Värava kohal tuletab kiri sisenejale meelde, et õndsad on need surnud, kes Issandas surevad. Rahvaste mälestusmärgi kõrval on see teine vana tartukeelne tekst linnas. Kalmistu rajati juba 1770. aastatel, kuid väravakirja täpset vanust ma paraku öelda ei oska. 19. sajand kindlasti ja ehk koguni selle esimene pool.
Tartu lõunapiiril Räni linnaosas laiuv Lõunakeskus teab, et klientuuri hoidmisel ja kasvatamisel on oluline jõuda võimalikult paljudeni. Nagu kinnitab valguskiri peaukse kohal, on külastaja Lõuna-Eestist siia igatahes oodatud. Lisaks võro keelele on tervitustekstid ka eesti, soome, inglise ja vene keeles.
* * *
Esimene ring peale tehtud, tuleb tunnistada, et seda kõike pole muidugi palju. Kas või inglisekeelseid silte ja viitu leiab linnast ilmselt sadu kordi enam, aga lõunaeesti keelte kohalolu on Tartus siiski endiselt täiesti tõestatud. Antud loetelu ei pretendeeri ka täiuslikkusele – Taaralinna saladuslikes soppides võib leiduda veel hulgaliselt üllatavat. Kui teate Tartus veel mõnda avalikku lõunaeestikeelset silti või tekstijuppi, võite meile julgelt kommentaariumis teada anda!