Ersad on soome-ugri rahvas, kelle traditsioonilised elupaigad asuvad Venemaa Föderatsioonis Volgamaa lõunaosas ja Okaa jõgikonna lääneosas. Tänapäeval elab ersade enamus kas Mordva Vabariigis (kus elab umbes pool ersadest) või laial ida poole ulatuvas diasporaas Penza, Orenburgi ja Samara oblastides ning mujalgi kuni Siberini välja. Ersa keel kuulub koos mokša keelega uurali keelte mordva harusse. Vanemates käsitlustes ongi ersasid ja mokšasid peetud mordva rahva etnilisteks rühmadeks ning seetõttu pole alati peetud oluliseks neid teineteisest eristada. Ka tänapäeval loetakse neid tihtipeale lihtsalt mordvalasteks, ehkki ersad ja mokšad ise teevad enamasti selget vahet, kumma rahva hulka nad kuuluvad. Ersade läänepoolse etnilise rühma šokšade keel on saanud suuri mõjutusi mokša keelelt. Tõenäoliselt pärinevad ersade seast Nižni Novgorodi oblasti rahvarühm terjuhhaanid, kes võtsid aja jooksul omaks vene keele, kuid säilitasid ersapärasusi rahvarõivastes.

Ersade ja ersa keele kõnelejate arvu on raske määrata, kuna Venemaa rahvaloendustel on neid väga sageli pandud kirja mordvalastena ja ersa keelt „mordva“ keelena. Nii näiteks arvestati 2021. aasta rahvaloendusel kokku 50 986 ersat (2010. aastal oli see arv 57 008), kellest 40 045 oskas ersa keelt (2010. aastal 36 726). Hinnanguliselt võib ersasid siiski kokku olla umbes pool miljonit ning keeleoskajaid umbes 100 000 ja 440 000 vahel. Mokšasid on ersadest umbkaudu poole vähem.

Ka Eestis elavate ersade kohta puuduvad täpsemad andmed, kuna viimase, 2021. aasta rahvaloendusel loeti neid siingi koos mokšadega mordvalaste alla (kokku 368 inimest). Eestis elavad ersasid koondavad Tallinnas tegutsevad Eesti-Mordva Selts ja Ersa Kultuuriühing Sjatko.

Modernne ersa kirjakeel loodi kirillitsa baasil 1925. aastal. Keele taasärkamine algas koos teiste Venemaa rahvaste keeltega 1990. aastate alguses. Tollal loodi mitmeid olulisi kultuuriühinguid ja ersakeelseid meediakanaleid, samuti hakati tähistama esimese ersa keeleteadlase Anatoli Rjabovi (1894–1938) sünniaastapäeval 15. aprillil ersa keele päeva. Ka ersade põlisusku on taastatud ning iga kolme aasta tagant kogunetakse suurele rahvapalvusele Raskeń ozks. Rahvusvaheliselt on tuntud ersa skulptor Stepan Erzja (1876–1959) ning ersa mitmehäälset laulukultuuri tutvustav meestelauluansambel Toorama. Nagu paljude teiste Venemaa rahvaste puhul, on ersade keel ja kultuur tänapäeval tervikuna tugeva venestamissurve all, mida lisaks võimendab ka nende hajusus suurel maa-alal.

Eesti keeles pakuvad ersadest lisainfot Fenno-Ugria Asutuse koduleht, Eesti Rahva Muuseumi koduleht (koos mokšadega) ning Eesti Rahvaluule Arhiivi koduleht (koos mokšadega).

Hõimulõimlane Anti Lillak on kirjutanud vanadest ersa ja mokša mõjudest seto ja võro rahvakultuuris.

Eesti Keele Instituudi koostatud eesti-ersa sõnaraamat

Niina Aasmäe. Kortatano erźaks. Räägime ersa keelt. Tartu, 2012.
Ersa keele õpik (eesti keeles)

Niina Aasmäe Tartu Ülikooli ersa keele õppematerjalid (2012)

Ersakeelne Vikipeedia

Erźań val
Ukraina ersa rahvusseltsi koduleht (kirjaviis ladina tähestikus)

Mitmed ersa ansamblid esitavad ka mokšakeelseid lugusid