Vepslased

Vepslased on soome-ugri rahvas, kes elab peamiselt Venemaa Föderatsioonis Karjala Vabariigi lõunaosas, Leningradi oblasti kirdeosas ja Vologda oblasti loodenurgas. Vepsa külad ja külade rühmad ehk külastud jäävad tänapäeval enamasti suurematest keskustest kaugemale, ehkki märkimisväärne osa vepslasi või vepsa juurtega inimesi elab tänapäeval ka linnades (Petroskois ja mujal). Asualade ja keelemurrete põhjal eristatakse põhja-, kesk- ja lõunavepslasi, nende omavaheline suhtlus on suurte metsamassiivide tõttu piiratud. Vepsa keel liigitatakse koos soome, karjala, lüüdi ja isuri keelega uurali keelkonna läänemeresoome keelte põhjarühma. Iseäranis lähedane on vepsa keelele lüüdi keel, mida on mõnikord peetud (lõuna-)karjala ja vepsa keele üleminekukeeleks.

Tegemist on pika ajalooga rahvaga, keda esmakordselt on mainitud Ida-Rooma kirjamehe Jordanese kroonikas 551. aastal (vas, vasina) ning regulaarsemalt varakeskajal 9.–13. sajandil (Kiievi-Russi allikais kujul ves´), mil nad müüsid karusnahku lõunapoolsetesse maadesse ning osalesid Kiievi-Russi riigi loomises. Ehkki hilisemad kirjalikud allikad vepsa etnonüümi mitme sajandi vältel ei maini, säilisid nad oma keele ja kultuuriga rahvana ning 1940. aastatel võis vepslaste arv küündida kuni 40 000-ni. Järgneva venestamise/venestumise ja ääremaade külade tühjenemise tõttu on vepslaste ja vepsa keele oskajate arv on viimase saja aasta jooksul oluliselt vähenenud. 2021. aasta Venemaa Föderatsiooni rahvaloendus luges kokku vaid 4534 vepslast ning 2173 vepsa keele kõnelejat. Eestis elab 2021. aasta rahvaloenduse andmeil 55 ennast vepslaseks pidavat inimest.

Vepsa murdealad 20. sajandi alguses: tumeroheline (1) – põhjamurre, roheline (2) – keskmurre, heleroheline (3) – lõunamurre. Viirutus – vepsa murdealad 21. sajandi algul.
(Kaart: https://bedlan.net/data/)

Kiiresti kahanevast rahvastikust hoolimata võime kõnelda kaasaegsest vepsa kultuurist. Eesti keelde on tõlgitud luuletaja Rürik Lonini luuletusi ning kirjanik-literaadi Nina Zaitseva sulest ilmunud eepos “Virantanaz”.

Eesti teadlasist on vepslaste kultuuri uurinud etnograaf Aleksei Peterson, folklorist Madis Arukask ning etnoloog Indrek Jääts. Vepsa rahvakultuur on säilitanud kaua mitmeid arhailisi jooni, mille tundmaõppimine aitab uurijatel muuhulgas paremini mõista ka vana-eesti eluolu ja mentaliteeti.

Eesti keeles pakuvad põhjalikumat tutvustust vepslaste kohta Fenno-Ugria Asutuse koduleht, Eesti Rahva Muuseumi koduleht, Eesti Rahvaluule Arhiiv koduleht ning Vikipeedia.

Hõimulõimed on koos ERMi hõimuklubiga korraldanud ettekandeõhtu läänemeresoome rahvaste jõulukommetest, milles Madis Arukask tutvustab vepslaste jõulutavasid (alates 3:11):

Vepsa keele õppevideod (vene subtiitritega) ja valik teisi vepsakeelseid videosid

Nina Zaiceva, Maria Mullonen. Vepsa-vene, vene-vepsa sõnaraamat (Petroskoi, 1995)

Nina Zaiceva, Maria Mullonen. Uus vene-vepsa sõnaraamat (Petroskoi, 2007)

Vikipeedia vepsa keeles

Vepsa keelt tutvustav Instagrami leht

Armaz Duo
folk

Spotify / Amazon Music

Jousnen Järved
folk-rokk, folk-pop

Spotify / Facebook

Keväz’vezi
folk

Youtube / last.fm / vepsakeelne Vikipeedia

Noid
folk, elektrooniline muusika

Spotify / Facebook

Hõimulõimede koostatud vepsakeelsete laulude esitusloendid Spotify’s ja Youtube’is.

Vepsa kodu süda (Vepsläižen kodin südäin)
Dokumentaal, Venemaa, 2012

Artikkel vepsakeelses Vikipeedias / Treiler Youtube’is

Selges vees kala näkkab (Sel’ktas vedes kala kokib) (vepsa ja vene keeles)
Dokumentaal, Venemaa, 2014

Artikkel vepsakeelses Vikipeedias / Youtube

Mees ja kured (Mužik da kurged)
Animatsioon, Venemaa, 2014

Youtube

Võlusarv (Paimnen torvut) (vepsa, vene ja soome keeles)
Dokumentaal, Venemaa, 2015

Artikkel vepsakeelses Vikipeedias / Youtube

Kuidas jumal palus teed juhatada (Kut jumal pakiči ozutada ted)
Animatsioon, Eesti, 2016

Eesti Filmi Andmebaas / Eesti Joonisfilm