Komid on rahvas või üksteisele etniliselt lähedaste soome-ugri rahvaste rühm, kelle põlised asualad paiknevad Kirde-Euroopas Uurali mäeahelikust lääne pool. Suurem osa komide elupaikadest asub suurte taigametsade vööndis, kuid põhjapoolsed asualad ulatuvad tundra- ja metsatundraaladele ning lõunapoolsed parasvöötme segametsadeni. Seetõttu on ka komide traditsioonilised tegevusalad varieerunud sõltuvalt loodusoludest – metsade alal jahindus ja kalapüük, tundrates põhjapõdrakasvatus, lõuna pool põllumajandus. Ajalooliselt on komi mehed
olnud ka aktiivsed kaupmehed ning osalenud Vene koloniseerimiskampaaniates. Põhjapõdrakasvatajatena on nad asunud elama mitmele poole Kaug-Põhja, sealhulgas ida poole Uuraleid hantide ja manside ning Koola poolsaarele saamide sekka.

Komi keel jaguneb mitmesse etnilisse ja murderühma. Viimaseid on peetud ka eri keelteks – sürja-, permi-, jazva- ja ižmakomi. Neist kahel esimesel on oma standardiseeritud kirillitsat kasutavad kirjakeeled. Koos udmurdi keelega kuuluvad komi keeled soome-ugri permi keelerühma.

Venemaa Föderatsiooni 2020. aasta rahvaloendusel pandi kirja 143 516 komi (peamiselt sürjakomid, ent nende seas ka 4748 ižmakomi) ning 55 786 permikomi. Arvud on kahanemistrendis – 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli komisid 228 235 (sh ižmakomisid 6420) ja permikomisid 94 456. Rahvaarvu vähenemist põhjustavad madal sündivus ja assimileerumine venelastesse. Eesti Vabariigis elab 2021. aasta rahvaloenduse põhjal 89 komi.

Sürjakomi keele kõnelejaid oli 2020. aastal 108 958, permikomi kõnelejaid 41 447 inimest. Viimase kümne aasta jooksul on keelte kõnelejate arv vähenenud umbes kolmandiku võrra. Selle peamiseks põhjuseks on süvenev venestamine koolihariduses ja muudes praktilise asjaajamise valdkondades, mis surub komi keele n-ö köögikeele staatusesse. Seetõttu ei pea paljud komi vanemad enam vajalikuks õpetada emakeelt oma lastele ning komi keele tulevikuväljavaated ahenevad. Probleeme on valmistanud ka Venemaa Föderatsiooni keskvõimu hoolimatu suhtumine Komimaa looduskeskkonda.

Õigupoolest on komid üks vanima kirjakultuuriga soome-ugri rahvaid. 14.–17. sajandini oli neil kasutuses spetsiaalne komi tähestik anbur ehk abur. Kuigi varauusajal hääbus anbur õigeusu kirikuvõimude survel, on tähestik leidnud taaskasutust kaasajal nii mõningate komi aktivistide
seas kui ka näiteks Soome hõimuliikumises (kus tegutseb ka anburit propageeriv Soome Anburi Selts).

Eesti keeles pakuvad põhjalikumat lugemist komide kohta Fenno-Ugria Asutuse koduleht, Eesti Rahvaluulearhiivi koduleht, Eesti Rahva Muuseumi koduleht ja Vikipeedia.

Ansambel Kännu Peal Käbi repertuaaris esindab komi keelt laul “Сёрникутан”, mis on cover võrokeelsest laulust “Kõnõtraat”:

Bogáta Timár on teinud videointervjuu komi aktivisti Aleksei Ivanoviga poliitilistest oludest ja piirangutest komi keele kasutamisel praeguses Venemaa Föderatsiooni Komi Vabariigis:

Meie blogis on Anna Kuznetsova tutvustanud komide rahvalikke jõulukombeid.

Eesti-komi sõnaraamat
Eesti Keele Instituudi koostatud eesti-komi sõnaraamat

Komi keele õppevideod
M. N. Lebedevi nimelise Kortkerosi keskraamatukogu loodud komi keele õppevideode sari (vene keeles)

Komikeelne Vikipeedia

Komikeelsed uudised
Kohalikud uudised Komi Vabariigi rahvusraamatukogu kodulehel

Коми шылад / Komi šylad
Komi muusikale pühendatud Telegrami kanal

Telegram