Pohiranna avastamine

Anti: Hõimulõimedel on saanud juba traditsiooniks panna aeg-ajalt kokku väike reisiseltskond ning teha paaripäevane väljasõit mõnda huvitavasse Eestimaa nukka. Varem oleme sedamoodi kolanud Setomaal ning Mulgi- ja Soomaal. Kui tänavu augustis jõudis aeg kätte uue retke paikapanekuks, olid kaalumisel õigupoolest päris mitmed rännusuunad. Sõelale jäi jupike põhjarannikut – Pohirand. Põgus eeltöö internetis oli näidanud, et seal, Juminda ja Pärispea poolsaarel, olla säilinud põnev kirderannikumurdeline rannakeel … Continue reading Pohiranna avastamine

Abja-Paluojal soome-ugri kultuuripealinna avamisel

Britt: 13. veebruar oli meie jaoks oluline päev. Hõimulõimede esindus oli kutsutud Abja-Paluojja 2021. aasta soome-ugri kultuuripealinna avatseremooniale, kus saime ka lauluga esineda. Eelmise aasta sügisel Mustlas Mulgimaa lipu päeval ja uue Mulgi vanema väljakuulutamisel esinedes andsime lubaduse järgmisel korral laulda mulgi keeles. Ja seda me ka tegime! Sel korral olid ansambel Kännu Peal Käbi koosseisus Marin, Bogáta, Anti ja Britt, lauluks aga valisime Halliste … Continue reading Abja-Paluojal soome-ugri kultuuripealinna avamisel

Kuidas tähistavad jõule soome-ugri rahvad

Jõulupühade pidamise komme on igivana, ulatudes kaugele kristluse-eelsesse aega. Küllap pandi juba aastatuhandeid tagasi tähele, et just see aeg aastas on kõige lühemate päevade ja pikemate öödega – ning seega teatud erilise väega. Meie esivanemad teadsid, et enne kui päev taas kukesammu võrra pikemaks hakkas kasvama, tuli hoolikalt tähele panna igasuguseid endeid, mis võisid tulevase aasta sündmuste kohta aimu anda. Samuti tagas erinevate kombetalituste täitmine – või siis hoopis ohtlikest toimingutest hoidumine – uueks aastaringiks õnne ja jõukust. Continue reading Kuidas tähistavad jõule soome-ugri rahvad

Hõimulõimede hõimukuu

Isegi kui maailm on pidanud tegema olulisi korrektiive oma elurütmis, toimusid hõimupäevad vääramatu kindlusega. Hõimulõimede jaoks oli see esimene kord oma nime all neid vastu võtta ning muidugi soovisime tähistamisse vääriliselt panustada. Oktoobrile tagasi vaadates võib rahule jääda küll – käisime nii koolides kõnelemas kui ka mõnel toredal sündmusel musitseerimas. Continue reading Hõimulõimede hõimukuu

Tulkaa, tüttäred, tulõllõ!

Meie ansambel Kännu Peal Käbi püüab kasvatada oma lauluvaramut kõikide uurali keelteni, kuid samas oleme alati valmis arenema mõne konkreetse keele väljendusvõimalustes. Kõige enam on meil kahtlemata vadja laule, millega 2017./2018. aasta vahetusel ansambliga tegelemist alustasimegi. Tänavu aprillis tuli meil välja järjekordne vadjakeelne lugu – uue kuue saanud regilaul „Tulkaa, tüttäred, tulõllõ!“ Continue reading Tulkaa, tüttäred, tulõllõ!

Fenno-Ugria Noortest Hõimulõimedeni

2019. aasta hilissügisel sai teoks juba mõnda õhus olnud plaan – seltsing Fenno-Ugria Noored asutas mittetulundusühingu, millele valiti nimeks Hõimulõimed. Millal ja mis põhjustel MTÜ idee üldse sündis ning milliseid ootuseid noored soome-ugri entusiastid talle panevad, sellest rääkisid Anti Lillakule MTÜ Hõimulõimed juhatuse liikmed Anna Kuznetsova ja Merit Müller.

Continue reading “Fenno-Ugria Noortest Hõimulõimedeni”

FUN käis Setomaal

Anti muljetab Fenno-Ugria Noorte autoreisist Eesti-poolsele Setomaale.

Ühel sügisesel Fenno-Ugria Noorte koosolekul tekkis meil plaan teha väljasõit Setomaale. Mõnda aega elas see idee lihtsalt mõtetes ning vahepeal polnud üldse kindel, kas asjast ikka asja saab. Aga päris detsembri alguses pani meie vanem Anna ette korraldada matk päriselt ära ning ettevalmistused muutusid konkreetseks.

Continue reading “FUN käis Setomaal”

„Pühä üü“ – täiendus vadjakeelsele jõulumuusikale

Fenno-Ugria Noorte ansamblil Kännu Peal Käbi on rõõmus uudis! Nimelt salvestasime tänavuse rahvusvahelise põliskeelte aasta advendiajaks ühe tuntud jõululaulu ühes mitte päris sama tuntud keeles. Vadja keele kohta pole ilmselt väljaspool soomeugri ringkondi palju kuuldud, eriti kui arvestada, et seda kõnelda mõistvate inimeste ring kipub tänapäeval jääma heal juhul kümne piiresse. Ometi on tegemist eesti keele lähima sugulaskeelega – laulu „Pühä üü“ nimegi tähendus ei nõua ilmselt kuigi suurt nuputamist… Continue reading „Pühä üü“ – täiendus vadjakeelsele jõulumuusikale

Tartus lõunaeesti keelt jahtides

Vaadates eesti murrete kaarti, pole kahtlustki, et Eesti suuruselt teine linn Tartu jääb lõunamurrete alale. Tõsi, ta ei laiu mitte keset mulgi-tartu-võro-seto „keelemassiivi”, vaid on sätitud otsekui häbenedes tartu murde põhjapiirile, ent lõunaeestlased on temas vähemalt viimased kaheksasada aastat ikka näinud tõelist metropoli, mis tõmmanud endasse nii jõukust kui tarkust ning koos nendega ka ümberkaudset rahvast. Continue reading Tartus lõunaeesti keelt jahtides